Üks aspekt, mida äärmiselt tiheda ehk kuue kuu sisse pressitud 162-mängulise põhihooajaga seoses tähele tuleb panna, on seotud paratamatu asjaoluga, et mitte ükski võistkond ei suuda seda läbida katkematus võidujadas. Muidugi on tugevamatel tõusulaine kõrgem ja kestvam, kuid igal juhul on see lainetav. Pesapallis on oluline pikk ajaline perspektiiv. Loomulikult soovivad nii mängijad kui fännid, et mäng, mis toimub täna, siin ja praegu, lõpeks nende võistkonna eduga, kuid kõik asjaosalised teavad, et olgu võit või kaotus, ülipikas mängudejadas moodustab see vaid pisikese kübeme. Unustada end iga mängu järel tabeliseisu uurima pole MLB-le lihtsalt kohane.
Pigem võiks MLB-le kohasemaks pidada olukordi, kus võit või kaotus mõne muu mängus aset leidnud või seda ümbritseva sündmuse varju jääb, sest kuigi sportlikku edu mõõdetakse pikas perspektiivis, ei tähenda see ometi, et iga mäng eraldivõetuna tähelepanuväärne ei võiks olla.
Sellekohase tähelepaneku saab teha ka viimase mängupäeva meediakäsitluste pinnalt. Viitan praegu Los Angelesis peetud kohumisele Dodgersi ja Detroit Tigersi vahel, mille keskpunktis oli nii enne mängu, selle ajal, kui ka pärast seda Dodgersi viskaja Clayton Kershaw, kes täismaja ehk 52 613 pealtvaataja ees jõudis oma karjääris oodatult uue tähiseni, visates välja 2697. lööja. Selle saavutusega hõivas 2008. aastal Dodgersiga liitunud ning terve karjääri Los Angelesis veetnud Kershaw klubi kõigi aegade edetabelis esikoha.
ESPNi mängule pühendatud uudis kõnelebki peaasjalikult rekordist ning mängu tulemus leiab mainimist artikli kolmandas lõigus sisuliselt joonealuse märkusena. Selleni jõutakse nii.
„Ta [Kershaw] kergitas tervituseks mütsi, lõi mõned korrad käega rinnale, astus uuesti viskepaigale, kergitas veel korra publiku suunas mütsi ning keskendus siis uuele viskele. „See on tõesti eriline hetk,“ ütles Kershaw pärast oma järjekordset head esitust mängus, mille Dodgers 1 : 5 kaotas.“
Niisiis tuleb välja, et Dodgers selle mängu hoopistükkis kaotas, kuigi ESPNi uudisveerust hajameelselt pilku üle lastes võib esimese hooga jääda vastupidine mulje, sest aupaiste, mis koondatud Kershawi ümber, ulatub paratamatult ka Dodgersini. Sarnast joont hoiavad oma uudisvoos ka Yahoo, Reuters ning mlb.com.
Ma ei arva, et tegemist oleks kehva ajakirjandusega, vaid usun hoopis, et sellised käsitlused, mis ühe võistkonna kaotust ja teise võitu möödaminnes mainida võimaldavad, tulenevad pesapalli loogikast. Ütlesin eelpool, et tabeliseisu uurimine iga mängu järel pole MLB-le kohane ning tahan täpsustuse korras lisada, et selliseks süvenemiseks pole lihtsalt aega – juba homme uus mäng! Ja siis ka ülehomme, ja üleülehomme, ja... Ei jaksa keegi kõikidel mängudel järge pidada.
Comments